Laupäeva ennelõuna

Taevase Rahu väljak ja Keelatud Linn



See tänav viib otse hotelli juurest Taevase Rahu väljakule

Hommikul, kui sain oma asjad hotellituppa pandud ja end veidi värskendatud, läksin kohe poole kümne ajal välja, tühja kõhuga oli vaim veel ärgas, et otsida panka, mis raha vahetab, kõik pangad, nagu selgus nädalavahetusel raha ei vaheta. Kõmpisin Taevase Rahu väljaku kanti, mõtlesin juba, et kuskil peenemas hotellis ehk ikka vahetatakse raha. Siis leidsin Pekingi panga, kus sain kohe raha vahetada. Taevase Rahu väljak oli rahvarohke, turiste paksult. Kuna 9. septembril möödus 30 aastat Mao Zedongi surmast, siis võib-olla suurendas see ka ülastajate arvu. Ma ei jaksanud Keelatud Linna minna, mõtlesin, et küll ma oma arvukate külalistega Eestist jõuan sinna minna, pealegi olid praegu ka pikad sabad piletikassades, kus ma ei viitsinud seista.

Hotelli kõrval oli hoopis mobiiltelefonide pood, kushu suundusingi endale rahvusvaheliste kõnedega telefonikaarti ostma. Suutsin kõiki asjatoimetusi hiina keeles ajada, hiinlased said minust aru ja ma olin väga rahul endaga. Kõik kiitsid üllatunult, et ma räägin nii hästi hiina keelt, (nad oleks kiitnud ka siis, kui ma oleks ainult „tere” ja „aitäh” osanud öelda), filoloogina ma ju ometi tean, et minu hiina keel on väga primitiivne ja katkendlik veel. Alguses oli mul kaardi peal 50 yüääni, kuid see sai pärast ühte 9-minutilist kõnet Eestisse otsa. Läksin siis tagasi nende juurde ja lisasin kaardile 100 raha. Nad olid üllatunud ja küsisid, kuhu ma siis helistasin. Aishaniya – Eesti – ei öelnud nendele küll midagi. Ma siis ütlesin, et helistasin väga kaugele Põhja-Euroopasse. Nad noogutasid mõistvalt, et siis küll saab raha otsa jah. Kui ma poest väljusin, helistasid nad mulle mobiili peale tagasi ja ütlesid mulle koodi, mida pean väljamaale helistamiseks ette valima, et teise operaatorivõrgu kaudu odavamalt helistada. Nii et väga toredad teenindajatüdrukud olid seal poes.