Esimene hiina keele tund

Pärast loengut tuli bussi juurde ka Fei, kelle töökoht asub Põhjakampuses. Tal oli kaasas kaks tudengit, keda ta tuvustas kui meie hiina keele õpetajaid, kes hakkavad välismaa õpetajatele hiina keelt õpetama. Kokku on neid tudengeid neli, nende seas ka Summer, kes on minu toetusisik. Selgus, et hiina keele tunnid toimuvad esmaspäeviti ja kolmapäeviti kl 5-6 õhtul. Noh, järgmisel esmaspäeval ma seal osaleda ei saa, sest mul endal on samal ajal loeng. Kuna enamus välismaalasi elab Lõunakampuses või siin lähedal õpetajate kortermajas, siis toimuvad ka hiina keele tunnid siin. Esimeses tunnis lasid nad välismaalastel end hiina keeles tutvustada ja see oli ka kõik. Edasi lobises juba väga elav ja jutukas tüdruk Li Jing niisama sellest ülikoolist ja Zhumadiani linnast. Ma kardan, et mul pole mõtet nendes tundides osaleda, sest esiteks on minu hiina keele tase parem kui ülejäänud välismaa õpetajatel ja teiseks, selline inglisekeelne jututuba pole ka kuigi efektiivne viis hiina keelt õpida. Peaksin mõne tudengiga tegema diili, et keegi tuleks mulle eraõpetajaks ja me võiksime teha vahetuskaupa – näiteks tund aega hiina keelt tunniajase inglise keele vastu. Teine tudeng, kes „õpetamises” kuigivõrd ei osalenud, oli poiss nimega Yang Dong, eesnimi „Dong” tähendab talve, ja tema oligi sündinud talvel. Jing rääkis, et on ka pärit Zhumadiani linnast ja fännab seda väga. Ta ütles, et paljud noored tahavad siit ära, üldse Hiinast ära, tema aga tahab siia jääda ja oma kodulinna arendada. Sest tema kodulinn areneb kiiresti nagu kogu ülejäänud Hiinagi. Tõepoolest, siin ehitatakse igal pool kordades rohkem kui Eestis ja Tallinnas. Selgus, et see magus lõhn, mis siin õhtuti hõljub, ei ole mitte kastanipraadimise, vaid maisiõli tegemise lõhn, mis omakorda seguneb mingi puu õitsemise lõhnaga. Siin kampuses kasvab mingi spetsiifiline puu, mis õitseb sügisel ja õhtuti levitab magusat lõhna.