Katrin Hiinas 2006...

Sunday, September 10, 2006

Hutongid



Kaubandustänav Hutongides



Hutonge lammutatakse


Laupäeval oli ilm päikseline, kuid puhus külm vinge tuul, mis keerutas tolmu ja prahti üles. Magamatusest ja ajavahest tulenevalt oli mul raske taluda ka seda lärmi ja mürasaastet, mida hiinlased siia ka ise lisavad valjuhääldite ja autosignaalidega. Inimesi on tänavatel palju (kõik need 15 miljonit, kes siin elavad), mulle tundub, et kõik naised kriiskavad ja mehed puhastavad röginal oma kurku ja sülitavad süljelärakaid maha. Selles suhtes pole nad viimase aasta jooksul kahjuks edenenud, ja see komme on lihtsalt rõlge. Rohelise tulega saab tegelikult üsna edukalt üle tänava, kui siis jalgrattad ja autod tahavad ikkagi punase tulega sõita, siis käib meeletu tuututamine.

Hotell asub hutongide piirkonnas, kõndisin siis seal ringi. Minu hiina keele õpetaja Zhuoya ütles, et neid lammutatakse maha ja nii oligi. Hotellitaguse hutongide piirkonna asemele tehakse pilvelõhkujatega ärirajoon. Alles jäävad ainult Taevase Rahu väljaku poolsed hutongid. Kõndisin siis seal ringi, leidsin põnevaid kaubandustänavaid, ja tänavaturge, inimesed elavad oma elu otse tänaval, nt pesevad seal pesu ja kuivatavad seda, parandavad jalgrattaid, tänavakaubitsejad müüvad igasugust träni ja toitu jne, hutongid on muidugi mitu korda räpasemad kui suured tänavad. Tänavakauplejate kärudelt ma söögipoolist osta ei julge (veel), see tundub mulle kuidagi liiga ebahügieeniline. Aga näiteks ainult ühe jüääni eest saab suure lõigu oranži melonit või 2 jüääni eest grillitud või keedetud maisitõlviku. Ostsin endale õhtuks ühe kollase suussulava magusa mango ja avastasin ühe söögikoha, kus sain ainult 8 jüääni eest suure taldrikutäie pelmeene, mis olid väga head. Käisin seal ka täna lõuna ajal söömas. Peale minu seal ühtegi turisti ei olnud. Olin sellest lärmist ja pidevast suhtlemisest väsinud. Ja muidugi nad vahivad mind ja hüüavad Halloo!, eriti rikšamehed, aga nendega ma põhimõtteliselt sõitma ei lähe. On näha ka teisi üksikuid kahvanägusid, kes siin tänavatel äraseletatud nägudega ringi uitavad.

Pärast lõunasööki aga läksin hotelli tagasi ja magasin mõned tunnid. Pärast seda ärgates oli täitsa pohmaka tunne, see magamata öö ja ajavahe ei mõju just hästi.