Tunnplaan ja uued grupid
Laupäeval selgus ootamatult, et pühapäev on juba tööpäev ja siis kehtib neljapäeva tunniplaan. Vikerkaar helistas mulle nii kella seitsme paiku õhtul ja teatas, et järgmine päev on tööpäev. Tunniplaanis ilustses mul selle päeva peal English Writing kl 8-12. Küsisin Vikerkaarelt, et oli ju juttu, et Writingut loen alles novembris-detsembris special kursuse raames tema business communicationi tudengitele. Ja nüüd ilutseb see mul tunniplaanis ja ette valmistada pole ka kuigivõrd aega. Vikerkaar nentis süüdimatult, et nad otsustasid, et lugegu ma ikka seda ka kolmanda kursuse inglise fillidele ka. Ja et tehku ma homme niisama üldine sissejuhatus, et õpiku selle kursuse jaoks saan ma ka veidi hiljem. No jällegi, tüüpiline asi. „Tule eile meile” stiilis info edastamine. Aja planeerimine näib siin olevat tundmatu mõiste. Ellu jäävad Hiinas ainult paindlikud ja kiirelt kohanevad laowaid ;))
Algselt oli mul tunniplaan siis E, K, N, R kl 8-12 loengud. Kuna ma olen varane tõusja, siis selline tööjaotus sobis mulle väga. Lisaks oli töökoormus ühtlaselt jaotunud. Mitte nii nagu Wesleyl, kellel on 16-tunnine töönädal jaotatud kaheks 8-tunniseks päevaks. 8 tundi järjest keelt õpetada on ikka karm. Eriti, kui seda teha täis paueriga. Võib-olla Wesley on flegmam ja kulutab õpetades oma energiat säästlikult.
Täna, kolmapäeval, selgus, et juba on tunniplaanis muutused, K on mul hommikul ainult üks loeng ja neljapäeval siis 3. Kes teab, võib-olla muutub veel miski. Loodan siiski, et mitte.
Semester, st õppetöö kestab kuni 14. jaanuarini ja selle aja sees pean õpetama kahele 60-pealisele grupile Oral Englishit 2 korda nädalas ja neljale 50-pealisele grupile English Writingut 1 loeng nädalas. Kokku siis üle 300 ülipõpilase. Novembrist peaks siis lisanduma veel 800 nägu.
English Writingut loen kolmanda kursuse inglise fillidele, kelle inglise keel on keskmisel tasemel. Nad saavad minust aru, ja mõni julgem suudab isegi mõne lause moodustada.
Oral English on aga rebastele, ja need on segagrupid – koos on majandus-, raamatupidamis-, arvutitehnoloogia ja hiina keele erialade tudengid. Nende inglise keele tase on ebaühtlane ja pigem kehv, arvan, et neil on raske minust aru saada. Aga Oralis pean neid naguni ise tagant sundima, et nemad midagi räägiksid. Mõni arvutipoiss on ikka täitsa tuhm ja tölp, nad ju teevad ometi ka sisseastumiseksameid ülikooli, kuidas sellised tüübid üldse sisse said? Küllap ülikool pigistas ühe silma kinni, et rohkem tudengeid ja seega ka õppemaksu saada.
Lasen igal tudengil igast grupist täita väikese küsimustiku inglise keeles. Seal on sellised küsimused, nagu nimi ladina tähtedega, kust linnast ja provintsit pärit, mis on peaaine (see „majoring in” tundus paljudele arusaamatu), miks arvab, et inglise keelt on vaja õppida, kas on varem olnud juhust kasutada inglise keelt, mida meeldib inglise keele tunnis kõige enam teha ja kõige lõpuks lasin kirjutada lausesd järgmiste sõ nadega: „broken, flew, amazingly, either, going, like, could, time”. Esmapilgul tunduvad need sõnad väga lihtsad olevat, kuid mitmed neist on nö nipiga ja enamik tudengeid langebki minu seatud lõksu ja kasutab neid sõnu valesti. Andsin selle lehe täitmiseks aega 20 minutit, mõni suutis esimese 10 minutiga ainult oma nime kirja panna.... Ühesõnaga, vesi peale neile!
Mõni on seal grupis ka väheke braidim, aga üldine pilt on masendav. Ja need tudengid on eelnevalt koolis seda neetud inglist õppinud kuus aastat!
English Writing’u grupid on mõnusamad. Need on kõik filoloogid ja kuigi nad ei oska õppida ega suuda räkida, ja ma kahtlustan, et sama vähe ka kirjutada, võib nende silmis vähemalt näha asjalikku töökust ja huvi asja vastu. Nende kirjutatud laused samade sõnadega olid mõnevõrra paremad kui segagrupi rebastel, aga ainult mõnevõrra. Oleks oodanud kolmanda kursuse filoloogidelt paremat taset.
Siin on mõned naljakad näited, mida tudengid kirjutasid.
Küsimus oli: „Have you had any occasion of using your English yet? If yes, describe the situation!”
Ja vastused (kirjaviis muutmata):
„Yes. One day when I was in the supermarket, a foreigner asked me where could buy the flour. I felt a little nervous. Later I told him fluently and happily.”
„When I worked on the street I can say „Hello!” to foreigners.”
„Yes I have. That is a old man that teach in this college. I ask him „where are you from” he said „from Australia”. Only one sentence.” (siin kohtus tudeng Wesley’ga ja tema inglise keele praktiseerimine piiruds ühe küsimusega. Aga see on ikkagi parem, kui hüüda tänaval välismaalastele „hello”... :D
„Yes, only one time. In 1999, I met a foreigner at the street. I felt very exciting, then I asked him: „where are you from?” He answered me in chinese: „German”.
Üks kirjutas sellise näidislause etteantud sõnadega: „I like the beauty girl. But I have no time to like her.” Väga diip! :D
Üks tudeng kirjutas aga nii: „I favourite thing in an English lesson is listening to the teacher’s speaking, our teacher Katrin Kamerov is very friendly and seriously always smile.” Vaat niimoodu!
Algselt oli mul tunniplaan siis E, K, N, R kl 8-12 loengud. Kuna ma olen varane tõusja, siis selline tööjaotus sobis mulle väga. Lisaks oli töökoormus ühtlaselt jaotunud. Mitte nii nagu Wesleyl, kellel on 16-tunnine töönädal jaotatud kaheks 8-tunniseks päevaks. 8 tundi järjest keelt õpetada on ikka karm. Eriti, kui seda teha täis paueriga. Võib-olla Wesley on flegmam ja kulutab õpetades oma energiat säästlikult.
Täna, kolmapäeval, selgus, et juba on tunniplaanis muutused, K on mul hommikul ainult üks loeng ja neljapäeval siis 3. Kes teab, võib-olla muutub veel miski. Loodan siiski, et mitte.
Semester, st õppetöö kestab kuni 14. jaanuarini ja selle aja sees pean õpetama kahele 60-pealisele grupile Oral Englishit 2 korda nädalas ja neljale 50-pealisele grupile English Writingut 1 loeng nädalas. Kokku siis üle 300 ülipõpilase. Novembrist peaks siis lisanduma veel 800 nägu.
English Writingut loen kolmanda kursuse inglise fillidele, kelle inglise keel on keskmisel tasemel. Nad saavad minust aru, ja mõni julgem suudab isegi mõne lause moodustada.
Oral English on aga rebastele, ja need on segagrupid – koos on majandus-, raamatupidamis-, arvutitehnoloogia ja hiina keele erialade tudengid. Nende inglise keele tase on ebaühtlane ja pigem kehv, arvan, et neil on raske minust aru saada. Aga Oralis pean neid naguni ise tagant sundima, et nemad midagi räägiksid. Mõni arvutipoiss on ikka täitsa tuhm ja tölp, nad ju teevad ometi ka sisseastumiseksameid ülikooli, kuidas sellised tüübid üldse sisse said? Küllap ülikool pigistas ühe silma kinni, et rohkem tudengeid ja seega ka õppemaksu saada.
Lasen igal tudengil igast grupist täita väikese küsimustiku inglise keeles. Seal on sellised küsimused, nagu nimi ladina tähtedega, kust linnast ja provintsit pärit, mis on peaaine (see „majoring in” tundus paljudele arusaamatu), miks arvab, et inglise keelt on vaja õppida, kas on varem olnud juhust kasutada inglise keelt, mida meeldib inglise keele tunnis kõige enam teha ja kõige lõpuks lasin kirjutada lausesd järgmiste sõ nadega: „broken, flew, amazingly, either, going, like, could, time”. Esmapilgul tunduvad need sõnad väga lihtsad olevat, kuid mitmed neist on nö nipiga ja enamik tudengeid langebki minu seatud lõksu ja kasutab neid sõnu valesti. Andsin selle lehe täitmiseks aega 20 minutit, mõni suutis esimese 10 minutiga ainult oma nime kirja panna.... Ühesõnaga, vesi peale neile!
Mõni on seal grupis ka väheke braidim, aga üldine pilt on masendav. Ja need tudengid on eelnevalt koolis seda neetud inglist õppinud kuus aastat!
English Writing’u grupid on mõnusamad. Need on kõik filoloogid ja kuigi nad ei oska õppida ega suuda räkida, ja ma kahtlustan, et sama vähe ka kirjutada, võib nende silmis vähemalt näha asjalikku töökust ja huvi asja vastu. Nende kirjutatud laused samade sõnadega olid mõnevõrra paremad kui segagrupi rebastel, aga ainult mõnevõrra. Oleks oodanud kolmanda kursuse filoloogidelt paremat taset.
Siin on mõned naljakad näited, mida tudengid kirjutasid.
Küsimus oli: „Have you had any occasion of using your English yet? If yes, describe the situation!”
Ja vastused (kirjaviis muutmata):
„Yes. One day when I was in the supermarket, a foreigner asked me where could buy the flour. I felt a little nervous. Later I told him fluently and happily.”
„When I worked on the street I can say „Hello!” to foreigners.”
„Yes I have. That is a old man that teach in this college. I ask him „where are you from” he said „from Australia”. Only one sentence.” (siin kohtus tudeng Wesley’ga ja tema inglise keele praktiseerimine piiruds ühe küsimusega. Aga see on ikkagi parem, kui hüüda tänaval välismaalastele „hello”... :D
„Yes, only one time. In 1999, I met a foreigner at the street. I felt very exciting, then I asked him: „where are you from?” He answered me in chinese: „German”.
Üks kirjutas sellise näidislause etteantud sõnadega: „I like the beauty girl. But I have no time to like her.” Väga diip! :D
Üks tudeng kirjutas aga nii: „I favourite thing in an English lesson is listening to the teacher’s speaking, our teacher Katrin Kamerov is very friendly and seriously always smile.” Vaat niimoodu!
posted by Katrin at
7:58 PM
