Teiste „waijiao’de” kogemused
„waijiao” on hiina keeles „välismaalasest õpetaja”. Internetis on palju saite, mis vahendavad välismaalastele töökohti Hinas. Muuhulgas on seal ka huvitavad foorumid, kus kõrvetada saanud välismaa õpetajad hoiatavad teisi halbade koolide, petturite ja valetajate eest. Välismaalastest inglise keele õpetajad on Hiinas omaette majandusharu, ja nõudlus selle järele näib kasvavat iga aastaga. Praegu arvatekse Hiinas töötavat 150.000 välismaalasest inglise keele õpetajat. Seda siis legaalselt, illegaalselt ilmselt ka rohkem.
Internetis on lugematul hulgal saite, mis vahendavad õpetajaid ja neid otsivaid koole. Hiina koolid tahavad saada välismaalasi endale õpetama, sest see tõstab kooli autoriteeti. Kuid selleks, et võtta välismaalane tööle, peab kool saama selleks riigilt litsentsi. Enamik riigile kuuluvatest ülikoolidest omab seda litsentsi, probleem on arvukate erakoolidega, kellel on raske seda saada ja siis ei jää neil muud üle kui valetada, et see neil on. Internetis tegutseb hulgaliselt värbamisagentuure, kuid vaid mõned neist on tõeliselt usaldusväärsed. Enamik neist üritab nö „endale” meelitada pahaaimamatuid välismaa õpetajaid, et siis neid hiljem suvalistele koolidele „müüa”. Nad valetavad oma kuulutuses nii kooli kui ka palga kohta ja kui vaene väljamaalane on tulnud turismiviisaga Hiinasse, siis otsivad nad talle mingi suvalise kooli, mis maksab talle lubatust palju vähem palka, ei saa talle organiseerida tööviisat, sest neil pole litsentsi selleks, ja majutab välismaalase kuskile kuuri või saraalusesse. Millegipärast juhtuvad sellised jamad peamiselt ameeriklastega. Nad ei tee piisavalt eeltööd, ei uuri kooli ega värbamisagentuuri kohta ja nõustuvad Hiinasse tööle minema turismiviisaga, teades, et see on illegaalne ja nii mõnigi neist lõpetab vanglas.
Teistlaadi petturid on need värbajad, kes üritavad teada saada koole, kes vajavad välismaalastest õpetajaid. Nad kopivad kellegi CV või koostavad ise ja riputavad selle oma saidile üles, et koolid selle peale reageeriksid. Tihtipeale on need võlts-CV’d kirjutatud kohutavas Chinglishis, kuid ega hiinlased sellest aru ei saa. Kui imelisest CV’st võlutud kooli esindaja agentuuriga ühendust võtab, saab agentuur selle kooli andmed teada ja hakkab edaspidi nende nimel värbama. Siis, kui nad kellegi leiavad, üritavad nad koolilt saada vahendustasu välismaalase eest.
Foorumeid oli päris põnev lugeda, Hiinas töötab inglise keele õpetajatena ikka inimesi igast maailma otsast. Seal oli hoiatatud ka nende koolide ja värbamisagentuuride eest, kes minugagi ühendust võtsid. Huanghuai Ülikooli kohta polnud aga miskit halba (ega ka head) kirjas.
Mina suhtlesin otse kooli esindaja – Kevadise Vikerkaarega – ja siiamaani võib selle ülikooliga siin rahule jääda, lepingust peavad nad väga ilusti kinni. Eks näis, mis hakkab juhtuma siis, kui nad peavad suvel mulle edasi-tagasi pileti kinni maksma, see on küll korralik rahahunnik koolil välja käia, aga lepingus seisab see kirjas.
Internetis on lugematul hulgal saite, mis vahendavad õpetajaid ja neid otsivaid koole. Hiina koolid tahavad saada välismaalasi endale õpetama, sest see tõstab kooli autoriteeti. Kuid selleks, et võtta välismaalane tööle, peab kool saama selleks riigilt litsentsi. Enamik riigile kuuluvatest ülikoolidest omab seda litsentsi, probleem on arvukate erakoolidega, kellel on raske seda saada ja siis ei jää neil muud üle kui valetada, et see neil on. Internetis tegutseb hulgaliselt värbamisagentuure, kuid vaid mõned neist on tõeliselt usaldusväärsed. Enamik neist üritab nö „endale” meelitada pahaaimamatuid välismaa õpetajaid, et siis neid hiljem suvalistele koolidele „müüa”. Nad valetavad oma kuulutuses nii kooli kui ka palga kohta ja kui vaene väljamaalane on tulnud turismiviisaga Hiinasse, siis otsivad nad talle mingi suvalise kooli, mis maksab talle lubatust palju vähem palka, ei saa talle organiseerida tööviisat, sest neil pole litsentsi selleks, ja majutab välismaalase kuskile kuuri või saraalusesse. Millegipärast juhtuvad sellised jamad peamiselt ameeriklastega. Nad ei tee piisavalt eeltööd, ei uuri kooli ega värbamisagentuuri kohta ja nõustuvad Hiinasse tööle minema turismiviisaga, teades, et see on illegaalne ja nii mõnigi neist lõpetab vanglas.
Teistlaadi petturid on need värbajad, kes üritavad teada saada koole, kes vajavad välismaalastest õpetajaid. Nad kopivad kellegi CV või koostavad ise ja riputavad selle oma saidile üles, et koolid selle peale reageeriksid. Tihtipeale on need võlts-CV’d kirjutatud kohutavas Chinglishis, kuid ega hiinlased sellest aru ei saa. Kui imelisest CV’st võlutud kooli esindaja agentuuriga ühendust võtab, saab agentuur selle kooli andmed teada ja hakkab edaspidi nende nimel värbama. Siis, kui nad kellegi leiavad, üritavad nad koolilt saada vahendustasu välismaalase eest.
Foorumeid oli päris põnev lugeda, Hiinas töötab inglise keele õpetajatena ikka inimesi igast maailma otsast. Seal oli hoiatatud ka nende koolide ja värbamisagentuuride eest, kes minugagi ühendust võtsid. Huanghuai Ülikooli kohta polnud aga miskit halba (ega ka head) kirjas.
Mina suhtlesin otse kooli esindaja – Kevadise Vikerkaarega – ja siiamaani võib selle ülikooliga siin rahule jääda, lepingust peavad nad väga ilusti kinni. Eks näis, mis hakkab juhtuma siis, kui nad peavad suvel mulle edasi-tagasi pileti kinni maksma, see on küll korralik rahahunnik koolil välja käia, aga lepingus seisab see kirjas.
posted by Katrin at
9:42 PM
