Põhjakampuse õppehooned

Oral English’it õpetan Põhjakampuse õppehoones nr 8. See on uus ja suhteliselt puhas, marmorist treppide ja läikivate põrandatega. Klassiruumid on suured ja uue mööbliga, tahvel on suur, kvaliteetne ja muudetava kõrgusega. Klassides on isegi miski arvuti- ja helisüsteem, kuid juurdepääsu sellele pole, arvuti on kapis tabaluku taga. Mõtlesin algselt, et kasutan oma läpakat, kuid sinna paksu kriiditolmu sisse ma oma uut läpparit küll viia ei taha, arvan, et see pole tema ventilaatoritele tervislik.
Klassiruumid on suured – 80 istekohaga – seega poleks ka helikvaliteet kõrgete lagedega kõledas ruumis hea. Pean uurima Vikerkaare käest, mis arvutisüsteem neil seal klassides on ja kuidas seda kasutada.
Kuigi hoone on uus, haisevad peldikud koridori lõpus ikka vanamoodi, mis siis, et seal on marmorist laud kraanikaussidega.

Vikerkaar näitas mulle ka oma kontoriruume. Selgus, et kogu välissuhete osakond istub ühes toas, kus on ainult üks arvuti nelja peale. Arvutitöökoht asub üüratu suure väärispuidust massiivse „suure ülemuse” 2-ruutmeetrise laua taga, nii et nad saavad seda kordamööda kasutada. Samasse ruumi oleks lahedalt mahtunud neli väiksemat lauda ja arvutitöökohta. Aga Hiinas peab ülemusel olema suur laud!

Hommikul kolmveerand kaheksa sinna tuppa sisenedes võis sealt leida hulgi pontsakaid kärbseid ringi lendamas. Põhjakampus asub äärelinnas ja ju need kärbsed siis sinna nö „maalt” tulevad. Vikerkaar võttis kohe asjalikult putukamürgi pudeli välja ja pihustas toa paksult seda täis, nii et kärbsed surnult lauda katvatele dokumentidele langesid.