Tudengid (R, 29.09)

Nüüd on kahenädalane loengutetsükkel läbi ja ees on nädalane vaheaeg. Õpetasin kolme erinevat gruppi. Kõige tuimemad ja passiivsemad olid minu meelest kolmanda grupi tudengid, nad olid ka kõige nooremad, võib-olla sellepärast sain ma nendelt kõige vähem tagasisidet. Nende seas oli ka kõige rohkem neid, kellest võis aru saada, et nende inglise keel on liiga kehv, et minu juttu jälgida. Aga eks igas grupis oli igavlejaid ja tukkujaid ja neid, kes tähelepanelikult kuulasid ja hoolega konspekeerisid. Klassiruumid on siin kõrvuti ja uksed-aknad lahti, nii et minu valjuhäälset kõnet võis olla kuulda ka teistesse klassidesse. Igatahes tulid ühel loenguvaheajal minu juurde mõned teiste gruppide tudengid, keda ma ei õpetanud, kuid kes olid samal ajal kõrvalruumis, ja ütlesid, et mul on nii hea hääldus, et nad saavad kõigest aru ja küsisid, milliseks ma hindan nende hääldust ja kuidas nad saaksid oma hääldust paremaks muuta. Nad olid ka mures oma parafraseerimise oskuse pärast, nimelt ühes tunnis oli neil vaja inglisekeelseid lauseid ümber sõnastada ja see ülesanne tundus neile raske. Ma siis ikka julgustasin neid, ütlesin, et nende hääldus on hea, sest ma saan neist aru ja ärgu nad muretsegu selle parfraseerimise pärast, olulisem on julgelt kõneleda ja mitte karta vigu teha.

Mõned tudengid tulid loengute lõppedes ütlema, et ma meeldisin neile väga (üks ütles koguni I love you, mida ei tasu muidugi sõnasõnalt võtta ;)), ja kas ma neile äkki veel pärast vaheaega ka loenguid loen. Seda ma jällegi ei teadnud, sest ega me uut tunniplaani enne esimest pühadejärgset tööpäeva ei näe ;)) Mõni küsis ka, mis mu e-mail on, ise ma ei hakanud seda neile andma, eeldades, et neid ma enam ei õpeta. No küsijale ma ikka oma e-maili aadressi andsin.

Siis tulid minu juurde veel kaks tüdrukut, kellest üks oli julgem rääkija ja teine ainult kuulas ja julgustas seda, öeldes „go on!”, kui esimene sõnu otsides toppama jäi. Tema küsis, kas ma ka ringi reisinud olen ja kuna ta ise oli Henani provintsist pärit, siis jällegi tahtis mulle ümbruskonda näidata. Talle tundus, et mulle tõesti meeldib hiina kultuur ja et ma tean sellest palju, ning ta on valmis seda rohkemgi tutvustama. Noh, asi jääb muidugi sõnade ja lubaduste tasandile, me ei vahetanud kontakte ega teinud konkreetseid plaane :D

Loengute vaheajal jääb enamik tudengeid klassiruumi istuma ja teeb hoolega kodutöid, mida antakse siin tõsti palju. Pidevalt toimub mingi õpikutekstide ümberkirjutamine ja harjutuste tegemine. Väga vähesed kasutavad loengute vaheaega liikumiseks, puhkuseks ja värske õhu hingamiseks.