Uus grupp
Täna hommikul kell 8 oli mul siis nö avaloeng minu kolmandale õpetajakoolituse grupile. Need olid aga veel nooremad, teise kursuse omad ja nende inglise keel oli veelgi kehvem. Arvan, et nad said minust veel vähem aru kui esimene grupp. Seega on neilt vastuseid saada oma küsimustele veelgi raskem. Ja ma pean neile 4 tundi nädalas lugema, homme hommikul ka kaks tundi. Pean nende jaoks järgmiseks nädalaks midagi lihtsamat välja mõtlema.
Need hommikused loengud toimuvad siin samas Lõunakampuses, minu kõrvalmajas. Siinsed klassiruumid on puhtad, pügi maas ei vedele ja tahvel on ka väheke uuem. See on kaetud klaasiga ja kriit kriuksub sellele kirjutades läbilõikavalt. Aga vett siin majas ei olnud, seega olin loengu vaheajaks üleni kriiditolmune. Küsisin, kas siin käsi saab ka pesta ja seepeale läksid mõned tüdrukud välja ja tõid mulle kausiga õuest joogikraanist vett. Väga tähelepanelik neist. Kuna nad on noored, on nad veel rohkem distsiplineeritud kui teised grupid ja kui ma hommikul kell kaheksa klassi astusin ja ütlesin „Good morning, class!”, siis tõusid kõik püsti ja vastasid kooris „Good morning, teacher!” Drill on siin viimasepeal! :D
Nagu ikka õpetajakoolituses, koosnevad siinsedki grupid peamiselt tüdrukutest, tagapinkides istuvad vaid mõned poisid. Igatahes selles grupis oli üks poiss, kes imiteeris minu käeliigutusi. Kuna ma räägin elavalt ja žestikuleerin sinna juurde (osaliselt ka sellepärast, et neil oleks lihtsam aru saada), siis ilmselt on see väga erinev hiina õpetajatest, kes on tõsised kipspead ja rääkides ei vehi kätega, seega oli minu selline käitumine sellele poisile vist uus avastus, igatahes püüdis ta minu käte liigutusi jäljendada. Ja ta ei teinud seda mitte pulli pärast, vaid tõsiselt. Kui mõni inglisekeelne sõna oli neile tundmatu, kirjutasin selle tahvlile ja siis nad kordasid kooris kogu klassiga selle hääldust. Asi seegi. Alguses tundus see komme mulle veidi kohatu ja naljakas, aga olen juba aru saanud, et see ongi neil tavaks siin. Noh, keele õppimise seisukohast see ju väga halb ei ole. Püüdsin rääkida aeglasemalt ja lihtsamalt, aga kardan, et ikka ei saanud nad minust suurt aru.
Kell kümme tulin oma korterisse tagasi ja avastasin, et mul on üks varblane rõdul. Rõdu seinas on umbes 6-cm auk ja ju ta sealtkaudu sisse tuli ega osanud enam leida tagasiteed. Peksles vaeseke vastu aknaklaasi. Teisel pool klaasi jälgisid tema kimbatust tema kaaslased ja säutsusid ärevalt. Tegin siis tema jaoks akna lahti ja ta lendas välja.
Täna on ilm täitsa tuuline ja seega ka veidi jahedam, ehk see tuul tähendab ilmamuutust jaheduse suunas. Lähen nüüd välja, et tutvuda Kultuuri tänava lõpus oleva väikese pargi ja kaubamajaga, lootuses leida A4 paberit.
Need hommikused loengud toimuvad siin samas Lõunakampuses, minu kõrvalmajas. Siinsed klassiruumid on puhtad, pügi maas ei vedele ja tahvel on ka väheke uuem. See on kaetud klaasiga ja kriit kriuksub sellele kirjutades läbilõikavalt. Aga vett siin majas ei olnud, seega olin loengu vaheajaks üleni kriiditolmune. Küsisin, kas siin käsi saab ka pesta ja seepeale läksid mõned tüdrukud välja ja tõid mulle kausiga õuest joogikraanist vett. Väga tähelepanelik neist. Kuna nad on noored, on nad veel rohkem distsiplineeritud kui teised grupid ja kui ma hommikul kell kaheksa klassi astusin ja ütlesin „Good morning, class!”, siis tõusid kõik püsti ja vastasid kooris „Good morning, teacher!” Drill on siin viimasepeal! :D
Nagu ikka õpetajakoolituses, koosnevad siinsedki grupid peamiselt tüdrukutest, tagapinkides istuvad vaid mõned poisid. Igatahes selles grupis oli üks poiss, kes imiteeris minu käeliigutusi. Kuna ma räägin elavalt ja žestikuleerin sinna juurde (osaliselt ka sellepärast, et neil oleks lihtsam aru saada), siis ilmselt on see väga erinev hiina õpetajatest, kes on tõsised kipspead ja rääkides ei vehi kätega, seega oli minu selline käitumine sellele poisile vist uus avastus, igatahes püüdis ta minu käte liigutusi jäljendada. Ja ta ei teinud seda mitte pulli pärast, vaid tõsiselt. Kui mõni inglisekeelne sõna oli neile tundmatu, kirjutasin selle tahvlile ja siis nad kordasid kooris kogu klassiga selle hääldust. Asi seegi. Alguses tundus see komme mulle veidi kohatu ja naljakas, aga olen juba aru saanud, et see ongi neil tavaks siin. Noh, keele õppimise seisukohast see ju väga halb ei ole. Püüdsin rääkida aeglasemalt ja lihtsamalt, aga kardan, et ikka ei saanud nad minust suurt aru.
Kell kümme tulin oma korterisse tagasi ja avastasin, et mul on üks varblane rõdul. Rõdu seinas on umbes 6-cm auk ja ju ta sealtkaudu sisse tuli ega osanud enam leida tagasiteed. Peksles vaeseke vastu aknaklaasi. Teisel pool klaasi jälgisid tema kimbatust tema kaaslased ja säutsusid ärevalt. Tegin siis tema jaoks akna lahti ja ta lendas välja.
Täna on ilm täitsa tuuline ja seega ka veidi jahedam, ehk see tuul tähendab ilmamuutust jaheduse suunas. Lähen nüüd välja, et tutvuda Kultuuri tänava lõpus oleva väikese pargi ja kaubamajaga, lootuses leida A4 paberit.
posted by Katrin at
12:37 PM
