Inglise nurgas

Eelmisel teisipäeval oli Põhjakampuse Inglise Nurga sünnipäev, vist suisa üheksa aastat oli seda üritust siis tehtud seal. Sel puhul laulsid tudengid meile laule inglise ja hiina keeles ja välismaa õpetajad pidid koos laulma „Happy birthday” laulu. Mõtlesin, et hea, et me ei pea laulma seda Celin Dioni Titanicu laulu, millegipärast lastakse seda iga päev mõlemas kampuses. Samal ajal käis Põhjakampuses tudengite laulukooride võistlus. Kogu kampus oli ehitud punalippudega ja ka laulukoorid lehvitasid punalippe, mõni neist oli isgi N-Liidu lipp. Hiljem sain teada, et see lauluvõistlus on pühendatud Pika Marsi aastapäevale (sellest siis need punalipud). Nimelt võttis Mao 1935. aastal ette pika rännaku läbi pea kogu Hiina, et koguda kokku talupoegadest Rahvavabastusarmee ja minna lõunasse Hiina vabariiklastega võitlema. Selle pika rännaku jooksul suri kümneid tuhandeid kurnatusse ja nälga, aga lõpuks jõudsid nad sihile. Muideks, Hiinas blokitakse Wikipedia inglisekeelset Hiina teemalist lehte, Google lubab küll sisestada otsisõnad „long march”, kuid vastuseid avab vaid valikuliselt.

Neljapäeval toimus Lõunakampuses järjekordse Inglise Nurga hooaja avamine, kohal olid inglise keele osakonna suured ninad, kes pidasid punase linaga kaetud laua taga kõnesid (küll hiina keeles). Välismaa õpetajad rivistati selle laua taha seisma ja tudengid siis plaksutasid meile. Järgnes tavapärane küsimuste-vastuste voor, tudengid jagati gruppidesse ja õpetajaid lohistati iga viie minuti tagant järgmise grupi juude, kus kordusid jälle ikka need samad küsimused. Igas grupis küsiti, kas ma ei võiks neile laulda midagi inglise keeles. Vastasin, et ei oska laulda, selle peale järgnes kohe loogiline küsimus, et äkki ma laulan neile siis midagi hiina keeles. No pangu põlema end selle laulmisega! Neljapäeval olin ma omadega täitsa läbi pärast Inglise Nurka, olin sel päeval õpetanud püstijalu ja kõva häälega rääkides 6 tundi ja siis veel see inglise nurk takkapihta. Mul hakkas juba õhtuks hääl ära minema. Edaspidi on need nurgad esmaspäeviti ja teisipäeviti, kummalgi päeval üks tund, ja nendel päevadel ma väga väsinud ei ole, nii et pole hullu, elame üle.