Minu escapade eebenipuust torni

ZMD linna ainus läänelik kohvik, kus pakutakse päris kohvi, asub siinsamas lähedal Kultuuri ja Tsivilisatsiooni tänava ristmikul. Käin seal päris tihti, sest sealne keskkond erineb kõvasti tavapärasest hiina elust. Seal on vaikne ja puhas, mängib vaikne rahulik inglisekeelne muusika, tihtipeale lastakse Richard Clydermani klaveriklimberdusi. Hiinlased on hullud selle Clydermani järele, poodides võib leida kümneid plaate tema muusikaga. Vetsud on puhtad – küll aasiapärased, st auguga põrandas, kuid puhtad, seal on wc-paber, seep, soe vesi ja kätekuivatamispaber. Tõeline haruldus siin linnas!

Kohv on küll kallis, alates 22 jüäänist tassi eest, kuid iga tassi tegemiseks jahvatatakse värske kohvi ubadest valmis. Kuna see on kallis ja ebahiinalik koht, on seal ka vähe külastajaid. Nii et see on nagu eebenipuust torn, kuhu ma hiina igapäeva reaalsusest põgenen. Maksan rohkem kvaliteetse söögi-joogi, vaikuse ja viisaka teeninduse eest ja olen sellega rahul. Päris meeldiv, kui seitse teenindajat sinu ümber sebivad: üks avab uksi, teine valab sooja vett klaasi juurde, kolmas toob kohvi või söögi, neljas viib mustad nõud ära, viies timmib õhukonditsioneeri, kuues toob küünla lauda, seitsmes toob arve.

Tõeline rahu ja lõõgastuse oaas, ei mingeid lärmavaid ja põrandale rögistavaid hiinlasi. Need hiinlastest kunded, kes sinna satuvad, on keskmisest rahakamad ja oskavad seal viisakalt ja vaikselt käituda.

Pean ainult jälgima, et ma liiga tihti seal käima ei hakkaks, mõjub rahakotile laastavalt.