Zhumadian

Pärast koristamist läksin välja, et otsida midagi hamba alla. Linn ise pole väga suur, selgus, et linnapiirides elab 400.000 inimest, ülejäänud miljonid elavad ümbritsevas administratiivüksuses. Nii et Tallinna suurune linn. Tegemist on sügava provintsiga, see on selge. Kõrged majad on ainult kesklinnas, kampused asuvad aga äärelinnas, tänav, mille ääres minu kampus on, koosneb ühekordsetest telliskivimajadest, mis on räpased ja näevad välja üsna putkade moodi. Tänavad on seevastu nii väikese linna kohta ülilaiad. 3-4 sõidurada kummaski suunas, selge, et ummikuid siin pole vaja karta. Kõnniteed aga lagunenud plaatidega, tolmused ja prahti täis. Kesklinn asub kampusest 30 minuti jalgsitee või 15 minuti bussisõidu või 5 minuti taksosõidu kaugusel. Vikerkaar soovitas mul sõita taksoga, see on kiire ja odav – kesklinnast kampusesse 5 jüääni, aga velorikšaga 2 jüääni. Siinsed rikšamehed on häbelikud, nad ei karju „hello!” ega sõida sulle järgi, vaid konutavad vaikselt oma kohtadel. Arvan, et sõidan ikka taksoga. Täna pärastlõunal ma aga kesklinna ei läinud, vaid vaatasin siinsamas putkades ringi ja leidsin mitmeid toidupoode. Varustasin end kiirnuudlite, apelsinimahla, õlle ja suitsutatud kanakoibadega (koos küünistega ;)), ostsin tänavakauplejalt tädilt 2,3 jüääni eest 2 banaani ja 2 õuna, ta andis ühe mandariini ka veel pealekauba. Sain oma hiina keelega täitsa hakkama. Siin Henanis räägitakse mandariini ehk putonghua eht standardiseeritud hiina keele üht dialekti, mis kõlab mõneti sarnaselt mandariinile. Nemad said minu küsimustest aru, mina nende vastustest aga vähem kui Pekingis.

Ja loomulikult kõik vahtisid mind tänavatel ja poepugerikus kõndis üks mutt ka koguaeg mul järel, et näha, mida ma ostan. Eksole, nigu tulnukas olen. Suutsin muideks endale osta isegi ihupiima, ütlesin ühele noorele tüdrukule, kes seal poes ka konutas (ta peaks küll koolis olema sel ajal hoopis?) et „pärast pesemist” ja hõõrusin ühe käega teist käsivart. Ta sai aru, mida ma tahan ja tõi mulle ženšenniga ihupiima. Šampooni suutsin ise leida, õnneks on paljudele pudelitele ja purkidele ka inglise keeles peale kirjutatud, mis asjaga on tegu.

Selge on see, et edaspidi tuleb sisseoste käia tegemas ikka kesklinna suurtes poodides. Henani provintsi pealinn Zhengzhou asub 2 tunni rongisõidu kaugusel, seal on Vikerkaare sõnul veel parem šopata. Vikerkaar ise on sündinud Zhumadiani linnas ja fännab seda väga, talle ei meeldi suurlin Peking oma ummikute ja liigse rahvamassiga. Siin on liiklus küll hõre, kuid sellegipoolest mürarikas, tuututamine käib ju ikka pidevalt. Nii et Vikerkaar on läbi ja lõhki provintslane.

Sõidamegi Zhengzhousse homme hommikul (jälle rongiga, aga seekord kestab sõit ainult 2 tundi), et mind provintsi politseijasokonnas registreerida (nagu vabakäigu vang oleks) ja teha veel üks tervisekontroll. Hiina on bürokraatide paradiis! Mõtlesin, et poleks paha idee ka endast Eesti saatkonnale Pekingis teada anda, saadan neile e-maili. Kui järsku Eesti ja Hiina vahelised suhted jahenevad ja on oodata nt sõda sääse ja elevandi vahel, siis äkki nad annavad mulle teada, et aeg on siit jalga lasta ;)).

Nii et homme, neljapäeval, lahkume kell 8 hommikul ja küllap seal läheb terve päev ära. Äkki jõuame seal ka veidi shopata. Loodetavasti on tal edasi-tagasi piletid ostetud ja me ei pea vahekäigus teiste kompsude otsas püsti seisma need 2 tundi sinna ja 2 tundi tagasi. Nii et homme siia uusi artikleid ei lisandu.