Tofu con chili

Pärast pinksimängu läksime Ingliga lõunatama ühte väiksesse kohta Kultuuri tänavas. See oli üsna räpane betoonpõrandaga söögikoht, kus klientideks olid peamiselt ehitustöölised. Ingel teadis rääkida, et seal on väga head nuudlid. Seekord me nuudleid ei söönud, vaid võtsime tofut tšillipipraga, mis osutus imeliselt heaks. Hiinas on tihtipeale nii, et tofu ja mud söögid on väikestes räpastes söögkohtades palju maitsvamad kui suurtes valgete linade ja hea teeninindusega restoranides. Peab sinna tagasi minema nuudleid proovima, töömeestel olid ees ülisuured kausid nuudlitega ja need nuudlid nägid isuäratavad välja. Lisaks tofule sõime veel paneeritud kabatšokki, mis oli hea, kuid liiga magus, ja sportlikust huvist tellisime ka minu lemmikrooga seente ja roheliste lehtedega, mis oli samuti liiga magus ja mitte nii hea kui mu lemmikkohas. Aga tofu oli siin ülihea, võib-olla homme pärast hiina keele tundi viin Judy ja Wesley sinna nuudleid ja tofut sööma. Kuna Ingel oli saanud hea õppeedukuse eest ülikoolilt ühekordse stipendiumi 1200 jüääni, siis tahtis ta mulle välja teha. See on talle väga suur raha, ta oligi õnnelik, et vanemad ei pea siis mõnda aega teda rahaliselt toetama. Siin linnas on võimalik ka söönuks saada näiteks 10 jüääni eest päevas (3 söögikorda), nii et vaesematel tudengitel on siin ülikoolis hea õppida. Näiteks ühikakoha eest (6-kesi toas) maksavad tudengid 400 jüääni aastas.