Tudengite kriitiline mõtlemine
Aasialiku autoriteedikummardamise ja passiivse mõtteviisiga olen siin hädas olnud juba tükk aega. Hiljuti oli jälle üks selline kogemus, täpsemalt Lõunakampuse filoloogidega. Writing’u tunnis käsitlesin teemat essee kirjutamine. Selgitasin neile, kuidas oma mõtteid organiseerida, eristada olulist ebaolulisest ja teha oma ideedest, argumentidest ja faktidest essee plaan. Palusin neil tunnis iseseisva tööna teha oma essee plaan, kasutades võtmesõnu. See osutus täielikuks läbikukkumiseks. Nad ei suutnud teha mingit plaani, st organiseerida oma mõtteid, järjestada neid ja seada prioriteete. Osa neist hakkas kirjutama pikki lauseid, st sisuliselt kirjutama esseed ennast, ilma eeleva planeerimiseta, valdav enamik oli aga segaduses, ega saanud ülesandest aru. Püüdsin siis asja uuesti seletada, lähenedes teise nurga alt. Tulemuseks oli järjekordne null. Ilmselt on see samuti kultuurierinevus ja ka nende haridussüteemi viljad – nad pole harjunud oma peaga mõtlema, üldse oma ideid või seisukohti väljendama, sest seda pole neilt kunagi nõutud. Tavaliselt refereerivad nad kellegi teise ideid ja võtavad need siis omaks. Sarnaselt suutmatusele oma aega ja tegevusi pikalt ette planeerida, ei suuda nad ka oma mõtteid organiseerida, skeeme ja seoseid luua. Üsnagi masendav jällegi. Teine mure on oskus eristada olulist ja asjassepuutuvat ebaolulisest ja irrelevantsest. Kui ma olin siis neile tahvli peal ette näidanud, milline peaks olema läbimõeldud essee plaan, palusin neil leida erinevaid võtmesõnu (keywords), mis seostuvad otseselt selle teemaga. Neil oli raksusi leida lausest või tekstilõigust põhiideed ja seda lühidalt oma sõnadega väljendada. Siiski, tundus, et loengu lõpu poole hakkas osa neist ikka asjast aru saama. See oli mulle järjekordne pedagoogilis-kultuuriline šokk. Arutasin seda teemat hiljem ka Judy’ga, tema väitis, et on ka sama asja hiina tudengite puhul märganud.
Olen nüüd seda teemat mitmes järjestikuses tunnis käsiltenud, lasknud neil leida seoseid erinevate ideede vahel, eristada põhjusi ja tagajärgi, süstematiseerida, võrrelda ja vastandada. Ilmselt on see teema nende jaoks täiesti uudne, nad on sellest elevil ja võlutud, kuid ka natuke hirmul.
Olen nüüd seda teemat mitmes järjestikuses tunnis käsiltenud, lasknud neil leida seoseid erinevate ideede vahel, eristada põhjusi ja tagajärgi, süstematiseerida, võrrelda ja vastandada. Ilmselt on see teema nende jaoks täiesti uudne, nad on sellest elevil ja võlutud, kuid ka natuke hirmul.