Vahepala - ilmateade ja uue semestri algus
Siin on algamas uus semester ja kevad. Linnud on hommikuti eriti lärmakad, Tsivilisatsiooni tänava sõiduteed mõlemalt poolt ääristavad magnooliad õitsevad – see on väga ilus vaatepilt – suured mahlakate kroonlehtedega valged ja roosad õied raagus okste küljes. Pajud on hiirekõrvul ja eile oli tõeline troopiline torm äikese, paduvihma ja tugeva tuulega.
Vahepeal oli siin suisa +18 kraadi, nüüd on ainult +10 ümber, aga nädala lõpuks läheb soojemaks. Tundub, et kevad on siin kõige vihmasem aastaaeg, sügisel ja talvel küll nii palju sademeid ei olnud.
Täna on pühapäev ja homme peaks juba tunnid algama, kuid olen endiselt sügavas teadmatuses algava semestri tuniplaanist. Mida, kellele, millal ja kus ma õpetama hakkan, selgub ei tea millal, tõenäoliselt 5 min enne esimese tunni algust :D
See Lily, inglise keele osakonna juhataja, on tõeline tropp, kaasaks siis välismaa õpetajad ka arutellu, et kes mida ja kus õpetada tahaks, hädasti oleks vaja ka arutada hindamiskriteeriume ja kasvõi sedagi, kas peaksime semestri jooksul terve õpiku läbi võtma või on see õpik ette nähtud terveks aastaks - sellised teemad kerkisid eelmise semestri lõpus üles, ja siis oli juba hilja otsida ühiseid lahendusi. Selline ühine ja avalik arutelu pole muidugi aasia juhtimiskultuurile omane. Siin ülemus otsustab ja alluvad teevad. Ja ülemuseks saamiseks pole olulised isiksuseomadused ja juhtimisoskused, vaid parteiline kuuluvus.
No ei oska nad meie kogemusi ja oskusi ära kasutada siin. Kindlam on ikka vana moodi edasi lasta.
Aga isegi kui see värk siin on minu jaoks absurdne, on see ikkagi lõõgastav vaheldus Eesti elule.
Eile suhtlesin messengeris Judy ja Wesley’ga. Nad jõudsid ka Austraaliast tagasi ja teatasid, et leidsid mulle lennujaamast kuivatatud känguruliha ja tõid veel miskit austraalia nänni. Põnev-põnev.
Vikerkaare sõnul pidi sellest semestrist meiega liituma kanadalane Barbara, eks siis näe, kas ta on laekunud ja mis tüübiga on tegu.
Wang Ke helistas mulle täna hommikul ja arvas, et tuleb kl 2 pärastlõunal mulle külla keeleõppega tegelema.
Kuni tema tulekuni kirjutan veel blogi.
Vahepeal oli siin suisa +18 kraadi, nüüd on ainult +10 ümber, aga nädala lõpuks läheb soojemaks. Tundub, et kevad on siin kõige vihmasem aastaaeg, sügisel ja talvel küll nii palju sademeid ei olnud.
Täna on pühapäev ja homme peaks juba tunnid algama, kuid olen endiselt sügavas teadmatuses algava semestri tuniplaanist. Mida, kellele, millal ja kus ma õpetama hakkan, selgub ei tea millal, tõenäoliselt 5 min enne esimese tunni algust :D
See Lily, inglise keele osakonna juhataja, on tõeline tropp, kaasaks siis välismaa õpetajad ka arutellu, et kes mida ja kus õpetada tahaks, hädasti oleks vaja ka arutada hindamiskriteeriume ja kasvõi sedagi, kas peaksime semestri jooksul terve õpiku läbi võtma või on see õpik ette nähtud terveks aastaks - sellised teemad kerkisid eelmise semestri lõpus üles, ja siis oli juba hilja otsida ühiseid lahendusi. Selline ühine ja avalik arutelu pole muidugi aasia juhtimiskultuurile omane. Siin ülemus otsustab ja alluvad teevad. Ja ülemuseks saamiseks pole olulised isiksuseomadused ja juhtimisoskused, vaid parteiline kuuluvus.
No ei oska nad meie kogemusi ja oskusi ära kasutada siin. Kindlam on ikka vana moodi edasi lasta.
Aga isegi kui see värk siin on minu jaoks absurdne, on see ikkagi lõõgastav vaheldus Eesti elule.
Eile suhtlesin messengeris Judy ja Wesley’ga. Nad jõudsid ka Austraaliast tagasi ja teatasid, et leidsid mulle lennujaamast kuivatatud känguruliha ja tõid veel miskit austraalia nänni. Põnev-põnev.
Vikerkaare sõnul pidi sellest semestrist meiega liituma kanadalane Barbara, eks siis näe, kas ta on laekunud ja mis tüübiga on tegu.
Wang Ke helistas mulle täna hommikul ja arvas, et tuleb kl 2 pärastlõunal mulle külla keeleõppega tegelema.
Kuni tema tulekuni kirjutan veel blogi.
posted by Katrin at
12:20 PM
