Rividrill

Terve selle nädala on peaaegu iga päev kajanud üle kampuse reipad marsihelid. Valjuhäälditest lastakse terve päeva samu lugusid, nii et pärastlõunaks on juba kõik lood tüdimuseni peas. Üks meloodia meenutab kangesti ühte prantsuse lastelaulukest kolmest pardist ;)) Nende saatel siis harjutavad rebased tundide viisi sõdurite juhendamisel rividrilli, marsivad edasi tagasi, teevad koos pöördeid ja väljaasteid. Tudengitele on kõigile antud selga ühesugused spordidressid ülikooli kirjadega seljal. Ega neil kerge ole. Vähemalt ei pea nad püsse laskma siin. See hommikune paugutite plaksutamine võib olla ka kuidagi selle sõjalise väljaõppega seotud. Äkki tehakse neile niimoodi häiret või nad tõesti lasevad püssi paukpadrunitega, et see kõlab paugutite moodi.

Pühapäeval, 1. oktoobril on siis oodata ka linna peal paraadi ja nö töötajate demonstratsioone, pean seda kindlasti kaema minema. Igatahes nägin eile turule minnes, kuidas Kultuuri tänaval harjutasid marssimist, punalipud üle õla, kõrvaloleva keskkooli noored. Nende nägudelt ei peegeldunud vastu sugugi mitte helge patriotism, vaid pigem tüdimus ja üleolek sellest tüütust kohustusest.