Katrin Hiinas 2006...

Thursday, October 05, 2006

Turulkäik

Eile läksin pärast hommikust loengut Kultuuri tänava lõpus asuvale avaturule. Ostsin endale köögivilju ja ühe grillitud pardi. Rääkides linnugripist, siis turul hoiti elusaid kanu puurides kohe juurviljade ja toore liha lettide kõrval. Ma ostsin oma pardi ühest poest, siseruumidest ostetud toit tundub mulle veidigi hügieenilisem. Aga küllap on see vaid illusioon. Part oli väike ja maksis ainult 12 jüääni. Noh, võrreldes kanaga on pardil liha vähem ja rasvast nahka ma ka ei söö. Aga vähemalt oli ta hästi maitsestatud, piprane ja soolane, mitte magus. Tihtipeale on igasugune liha siin magus. Pardil oli pea otsas ja see oli pika kaela küljes ning keeratud tema sisikonna sisse. Kuidas see part küll siis tapetud oli? Elektrilöögiga? Või nagu kalu tapetakse, lihtsalt äsati talle millegagi vastu pead? Uurisin huviga pardi pea anatoomiat, seal oli kaks ajupoolkera, mõlemad väikesed ja siledad :D

Turul müüdi palju erinevaid kuukooke, ja mõnel pool ka muffineid. Need nägid isuäratavad välja, nii et ma peatusin ühe leti ääres ja küsisin, mis need maksavad. Maksid väga vähe – 3 jüääni pool kilo. Kuna need olid kerged ja õhulised, siis oleks pooles kilos olnud neid kindlasti üle kümne. Müüjatädi oli nii võlutud sellest, et ma räägin hiina keelt, et ta otsustas mulle need muffinid kinkida. Ma pakkusin talle raha, aga ta ütles, et pole vaja, ma kingin need sulle. Võtsin siis neli tükki (see oli viga, sest 4 on halb number ja ükski hiinlane ei kingi kellelegi midagi neljakaupa). Muffinid osutusid hiljem kodus maitstes väga heaks.