Hiina elu
Lugesin China Daily’t ja refereerin teile mõningaid Hiina siseuudiseid.
Nimelt väidavad ametlikud teadaanded, et maapiirkondades elab 6 miljonit inimest alla ametliku vaesuspiiri, st neil pole piisavalt toitu ja riideid. Ja valitsus kavatseb järgmise viisaastaku jooksul nende eluolu parandada, luues neile maale täiendavaid töökohti, mis pole seotud põllumajadustootmisega. Ma pakun, et see arv peaks olema kordades suurem, 6 miljonit on 1,3 miljardist ikka liiga väike osa. Ja alles aasta või paar tagasi lõpetas riik talupoegadelt maamaksu, käibemaksu vms nõudmise (ma ei tea täpselt, mis maks see oli), nii et talupoegadele jääb nüüd veidi rohkem raha kätte. Näiteks võib ühe Henani provintsi talupoja aastasissetulek olla 500 (viissada) jüääni!
Sisuliselt on aga inimesed, kes elavad maapiirkonnas, sunnismaised. Nad küll üritavad tulla linnadesse ja otsida paremini tasustatavat tööd, kui selleks, et legaalselt töötada, pead sa olema registreeritud nö kohalikus omavalitsuses. Kui sul pole aga mingit ID’d, siis pole see võimalik. Sestap on ka linnade elanikkond ametlikult deklareeritavast palju suurem, sest seal töötavad ka nö illegaalid, kellel pole mingeid sotsiaalseid garantiisid. Samuti puudub riigil kontroll maaelanike sündivuse üle, ühe lapse poliitika järgimist on riigil seal võimatu kontrollida. Ja muide, vähemusrahvuste pered võivad saada nii palju lapsi, kui tahavad, põhirahvus, han-hiinlased aga peavad üldiselt piirduma ühe lapsega.
Teine uudis oli turismivaldkonnast. Paljud Mandri-Hiina turistid lähevad erimajanduspiirkondadesse (Hong Kong, Macau) šoppamisreisidele. Kuid nad on pahased kohalike turismifirmade peale, kes sunnivad neid minema kallitesse kaubanduskeskustesse või turistipoodidesse ja veetma seal kaua aega. Neid lausa hoitakse seal tundide viisi vägisi kinni. Eesmärgiks on teenida nende ostude pealt komisjonitasu. Mandrihiinlastel pole aga kõigil piisavalt palju raha, et end seal segaseks šopata ja siis karistavad turismifirmad neid sellega, et jätavad nad mõneks ajaks ilma giidita või viivad turismigrupi kuskile nõmedasse kohta... :D
Hiina statistikaameti uuringu kohaselt on kõige enam õnnelikke hiinlasi segmendis, kus teenitakse 6000 jüääni kuus. Need, kes rohkem teenivad, on juba vähem õnnelikud, sest nende mureks on oma staatuse näitamine ja püüd mitte näida oma sõpradest vaesem ja vähem edukam. Pekingis aga teenitakse keskmiselt ühe pereliikme kohta 1600 jüääni kuus.
Meditsiiniteenus maapiirkonnas. Siinsamas Henanis, kus talupojad teenivad 500 jüääni aastas, (loodetavasti mõni ikka rohkem ka), on ühes maahaiglas, mis teenindab 2500 elanikku, vaid selline meditsiiniline varustus: vererõhumõõtja, stetoskoop ja kraadiklaas. See on kõik. Aga isegi seda on rohkem kui küll, sest maainimestel pole nagunii raha, et meditsiiniteenuste või haiglasoleku eest maksta. Külaarst peab tihti elanikke tasuta konsulteerima ja aitama. Ja kui külaelanik vajab tõsisemat ravi, siis isegi, kui külatohter käsib tal minna maakonnahaiglasse, ei lähe see inimene sinna ikkagi, sest tal lihtsalt pole raha, et selle eest tasuda. Nii ta siis lamab kodus voodis (oma kütmata majakeses) ja loodab, et ehk läheb haigus ise üle. 73% maaelanikest ja 64% linnaelanikest ei saa vajalikku arstiabi, sest neil pole lihtsalt selleks raha. Nad kirjutavad ka, et küll oli hea sotsialismi ajal, kolmkümmend aastat tagasi, kus linnades oli tasuta arstiabi ja samuti olid tasuta haiglad maapiirkondades. Maal töötasid küll arstid, kel polnud tihtipeale vajalikku haridust, hea kui oli üldine keskhariduski ja läbitud esmaabikursused... Nüüd on Hiina aga turumajanduse teel ja iga teenuse eest peab tasuma. Noh, õnneks on neil ju ka olemas hiina traditsiooniline meditsiin, vast paljudel juhtudel on ka sellest abi. Siingi linnas müüakse apteegis igasuguseid kuivatatud rohtusid, maonahku ja kärnkonnakihvu... :D
Ah jaa, ja praegu saavad arstid riigilt 5-20% oma palgast, ülejäänu peavad teenima ise või siis haiglad, kus nad töötavad.
Kliima soojenemine. Näiteks Shanghais oli see suvi viimase saja aasta kõige kuumem, keskmise temperatuuriga +28,7 C. Lisaks oli see suvi ka muidu niiskes piirkonnas põuane. Ka siinsed elanikud ütlevad, et see aasta on tavapäratult soe ja sügis ei taha kuidagi tulla. Võib-olla siiski nüüd tuleb, sest täna hommikul kell 8 oli mul siidipluusi väel veidi jahe... :D
Hiinas on käimas „võluvaima õpetaja” (Charming Teacher) konkurss. Kuigi korraldajad väidavad, et õpetaja võlu seisneb ikka õpetamisoskustes ja selles, milline on tema õpilaste akadeemiline edukus, on neil ikkagi eraldi konkursid „kümme võluvaimat meesõpetajat” ja „kümme võluvaimat naisõpetajat” tiitlitele. Kandidaadid peavad žüriile esitama näiteid oma tunnikonspektidest, selgitama, kuidas nad on siiani saanud õpetajakogemust ja tooma esile oma saavutusi. SMSidega hääletatakse 100 parimat, kes siis peavad omavahel võistlema ja end näitama erinevates õpetamissituatsioonides. Selline konkurss on tõstatanud ka suure avaliku arutelu, sest saja parima hulka on valitud noored ja kena välimusega inimesed, vanemad õpetajad on sellest pettunud ja tunnevad end kõrvalelükatuna. Sponsorid aga väidavad, et kogu ürituse eesmärk on näidata, et õpetaja välimus on sama oluline kui tema õpetamisoskused, teadmised ja moraalne pale. Ja tulevikus lubatakse korraldada neid konkursse erinevatele vanusegruppidele eraldi.
Äkki pole mul veel liiga hilja kandideerida? :D :D
Nimelt väidavad ametlikud teadaanded, et maapiirkondades elab 6 miljonit inimest alla ametliku vaesuspiiri, st neil pole piisavalt toitu ja riideid. Ja valitsus kavatseb järgmise viisaastaku jooksul nende eluolu parandada, luues neile maale täiendavaid töökohti, mis pole seotud põllumajadustootmisega. Ma pakun, et see arv peaks olema kordades suurem, 6 miljonit on 1,3 miljardist ikka liiga väike osa. Ja alles aasta või paar tagasi lõpetas riik talupoegadelt maamaksu, käibemaksu vms nõudmise (ma ei tea täpselt, mis maks see oli), nii et talupoegadele jääb nüüd veidi rohkem raha kätte. Näiteks võib ühe Henani provintsi talupoja aastasissetulek olla 500 (viissada) jüääni!
Sisuliselt on aga inimesed, kes elavad maapiirkonnas, sunnismaised. Nad küll üritavad tulla linnadesse ja otsida paremini tasustatavat tööd, kui selleks, et legaalselt töötada, pead sa olema registreeritud nö kohalikus omavalitsuses. Kui sul pole aga mingit ID’d, siis pole see võimalik. Sestap on ka linnade elanikkond ametlikult deklareeritavast palju suurem, sest seal töötavad ka nö illegaalid, kellel pole mingeid sotsiaalseid garantiisid. Samuti puudub riigil kontroll maaelanike sündivuse üle, ühe lapse poliitika järgimist on riigil seal võimatu kontrollida. Ja muide, vähemusrahvuste pered võivad saada nii palju lapsi, kui tahavad, põhirahvus, han-hiinlased aga peavad üldiselt piirduma ühe lapsega.
Teine uudis oli turismivaldkonnast. Paljud Mandri-Hiina turistid lähevad erimajanduspiirkondadesse (Hong Kong, Macau) šoppamisreisidele. Kuid nad on pahased kohalike turismifirmade peale, kes sunnivad neid minema kallitesse kaubanduskeskustesse või turistipoodidesse ja veetma seal kaua aega. Neid lausa hoitakse seal tundide viisi vägisi kinni. Eesmärgiks on teenida nende ostude pealt komisjonitasu. Mandrihiinlastel pole aga kõigil piisavalt palju raha, et end seal segaseks šopata ja siis karistavad turismifirmad neid sellega, et jätavad nad mõneks ajaks ilma giidita või viivad turismigrupi kuskile nõmedasse kohta... :D
Hiina statistikaameti uuringu kohaselt on kõige enam õnnelikke hiinlasi segmendis, kus teenitakse 6000 jüääni kuus. Need, kes rohkem teenivad, on juba vähem õnnelikud, sest nende mureks on oma staatuse näitamine ja püüd mitte näida oma sõpradest vaesem ja vähem edukam. Pekingis aga teenitakse keskmiselt ühe pereliikme kohta 1600 jüääni kuus.
Meditsiiniteenus maapiirkonnas. Siinsamas Henanis, kus talupojad teenivad 500 jüääni aastas, (loodetavasti mõni ikka rohkem ka), on ühes maahaiglas, mis teenindab 2500 elanikku, vaid selline meditsiiniline varustus: vererõhumõõtja, stetoskoop ja kraadiklaas. See on kõik. Aga isegi seda on rohkem kui küll, sest maainimestel pole nagunii raha, et meditsiiniteenuste või haiglasoleku eest maksta. Külaarst peab tihti elanikke tasuta konsulteerima ja aitama. Ja kui külaelanik vajab tõsisemat ravi, siis isegi, kui külatohter käsib tal minna maakonnahaiglasse, ei lähe see inimene sinna ikkagi, sest tal lihtsalt pole raha, et selle eest tasuda. Nii ta siis lamab kodus voodis (oma kütmata majakeses) ja loodab, et ehk läheb haigus ise üle. 73% maaelanikest ja 64% linnaelanikest ei saa vajalikku arstiabi, sest neil pole lihtsalt selleks raha. Nad kirjutavad ka, et küll oli hea sotsialismi ajal, kolmkümmend aastat tagasi, kus linnades oli tasuta arstiabi ja samuti olid tasuta haiglad maapiirkondades. Maal töötasid küll arstid, kel polnud tihtipeale vajalikku haridust, hea kui oli üldine keskhariduski ja läbitud esmaabikursused... Nüüd on Hiina aga turumajanduse teel ja iga teenuse eest peab tasuma. Noh, õnneks on neil ju ka olemas hiina traditsiooniline meditsiin, vast paljudel juhtudel on ka sellest abi. Siingi linnas müüakse apteegis igasuguseid kuivatatud rohtusid, maonahku ja kärnkonnakihvu... :D
Ah jaa, ja praegu saavad arstid riigilt 5-20% oma palgast, ülejäänu peavad teenima ise või siis haiglad, kus nad töötavad.
Kliima soojenemine. Näiteks Shanghais oli see suvi viimase saja aasta kõige kuumem, keskmise temperatuuriga +28,7 C. Lisaks oli see suvi ka muidu niiskes piirkonnas põuane. Ka siinsed elanikud ütlevad, et see aasta on tavapäratult soe ja sügis ei taha kuidagi tulla. Võib-olla siiski nüüd tuleb, sest täna hommikul kell 8 oli mul siidipluusi väel veidi jahe... :D
Hiinas on käimas „võluvaima õpetaja” (Charming Teacher) konkurss. Kuigi korraldajad väidavad, et õpetaja võlu seisneb ikka õpetamisoskustes ja selles, milline on tema õpilaste akadeemiline edukus, on neil ikkagi eraldi konkursid „kümme võluvaimat meesõpetajat” ja „kümme võluvaimat naisõpetajat” tiitlitele. Kandidaadid peavad žüriile esitama näiteid oma tunnikonspektidest, selgitama, kuidas nad on siiani saanud õpetajakogemust ja tooma esile oma saavutusi. SMSidega hääletatakse 100 parimat, kes siis peavad omavahel võistlema ja end näitama erinevates õpetamissituatsioonides. Selline konkurss on tõstatanud ka suure avaliku arutelu, sest saja parima hulka on valitud noored ja kena välimusega inimesed, vanemad õpetajad on sellest pettunud ja tunnevad end kõrvalelükatuna. Sponsorid aga väidavad, et kogu ürituse eesmärk on näidata, et õpetaja välimus on sama oluline kui tema õpetamisoskused, teadmised ja moraalne pale. Ja tulevikus lubatakse korraldada neid konkursse erinevatele vanusegruppidele eraldi.
Äkki pole mul veel liiga hilja kandideerida? :D :D
posted by Katrin at
1:01 PM
