Virgina Walf

Täna Lõunakampuses jalutasin loenguvaheajal ringi ja piilusin teistesse klassidesse, et mis seal tahvlile on kirjutatud, et siis ära arvata, mis tund parajasti käimas on. Minu kõrval oli ilmselt käsil briti kirjandus, miks muidu oli tahvlile kirjutatud „Virgina Walf”. Õpetajannaga olin isegi kunagi paar sõna vahetanud, ta on siin ülikoolis juba seitse aastat töötanud. Ta ütles mulle oma nime ka, aga ma ei mäleta seda praegu. Pärast pole me rohkem suhelnud.

Tudengid mängisid hoovi peal sulgpalli, kõksisid niisama, ilma võrguta, ma siis astusin ligi ja välismaalase, õpetaja ning tugevama õigusega seadsin ühe tüdruku fakti ette, et ma tahan ka natuke mängida. Ta loovutaski kiiresti reketi mulle – see oli odav, raske ja puine reket, kuigi pall oli hea, päris sulgedest, mitte plastmassist. Kuna mul polnud ju trenniriideid ja –jalatseid, siis ma väga ekstreemseks ei läinud selle mänguga, pealegi tundsin lausa füüsiliselt, kuidas tuhanded pilgud mind puurivad. Ükski hiina õpetaja loomulikult tudengitega vahetunnis sulkat ei mängi. Nemad kõlistavad oma võtmeid ja kõnnivad niisama ringi.

Samuti Põhjakampuses toimuvad kõrvalklassides inglise keele tunnid, kuid ükski hiinlastest õpetajatest ei ole tulnud minu juurde tuvust sobitama. Kasvõi professionaalsest huvist, või siis inimlikust uudishimust. Pakun, et põevad oma inglise keele oskuse pärast jälle. Peaks neid ise ehmatama järgmisel nädalal.

Glory oli hommikul Lõunakampuses oma tundidega hädas. Tema peab siin õpetama ka kirjandusteooriat ja tekstianalüüsi. Igatahes oli ta tahvlile kirjutanud sellised sõnad nagu „alliteratsioon” ja „metafoor”. Ma küsisin, kas ta arvab, et nende sõnade mõte jõuab tudengitele kohale ka, ja ta kostis selle peale, et on just sama asja pärast mures. Et õpikus on ainult tekstid, mida analüüsida, aga mingit muud infot pole. Tegelikult on asi selles, et ülikool ei osta välja õpetajale mõeldud raamatuid. Iga loengukursuse tudengitele mõeldud õpikuga käib kaasas ka õpetaja metoodiline juhend, kuid seda meile muidugi ei antud. Nii näebki vaene Glory vaeva oma kirjandusteoreetiliste loengute kokkupanemisega.
Connie seevastu õpetab aga ainult Oral Englishit, ei mingit kirjutamist ega kirjandust.
See oleks ka väga nüri ja väsitav, ma leian, et päris hea on õpetada erinevaid kursusi.